The following entry is by Katre Riisalu (Eesti Rahvusraamatukogu / National Library of Estonia)
Seekordne IAMLi aastakonverents toimus ühes Euroopa tähtsamas sadamalinnas ja teemandikaubanduse keskuses Antwerpenis. Mul on olnud õnne osa saada pea tosinast IAMLi konverentsist ja kuigi juba rohkem kui pool sajandit toimunud konverentsidel on kujunenud traditsiooniline vorm ja omane teatav rutiin, kus kõik toimub kindla skeemi järgi, on iga konverents ometi eriline. Antwerpeni konverents jääb ajalukku mitmeski mõttes omanäolisena – belglased suutsid tõeliselt belgiapäraselt meeldivalt üllatada. Uusi ideid, mõtteid ja inspiratsiooni sai konverentsilt palju.
Erialases programmis olen ikka huvitunud kõikvõimalikest arendusprojektidest ja uutest teenustest. Läksin ka Antwerpeni põnevas ootuses. Juba avaistungil kuulsin huvitavas nö kontsertettekandes belglaste uuest veebiäpist „neoScores“, mis pakub muusikutele digitaalset alternatiivi pabernootidele ja on kasutatav nii nutitelefonides kui ka tahvel- ja sülearvutites. Elavaks laboratooriumiks äpi katsetamisel on olnud Brüsseli Filharmoonikud. RISMi projekti raames aga tutvustati põnevat arendust – kaardirakendust vanatrükise (ilmunud enne 1750. aastat) bibliograafiliste andmete visualiseerimiseks. Ülevaatlik ettekanne Ameerika raamatukogudest andis pildi, milliseid muusika voogedastuse teenuseid sealsetes raamatukogudes pakutakse, samas Saksamaa rahvaraamatukogudes ei pakuta taolisi teenuseid üldse. Saksamaal on uue teenusena pakutud võimalust vinüülplaate koju laenutada, sarnase projekti on käivitanud ka Belgia raamatukogu, kus on viimastel aastatel digiteeritud tuhandeid vinüülplaate, et neid imelisi kogusid ühelt poolt tulevikupõlvedele säilitada ja teiselt poolt ka praegusaja huvilistele rohkem kättesaadavaks teha. E-kataloogides on kirjete juurde lisatud ka otselingid „kuula Spotify’s“, „osta iTunes’ist“. Flandria pärandi raamatukogude ja muuseumide üks omalaadseid ja tänuväärseid ühisprojekte 2013. aastal oli crowdfunding ehk rahvapoolne rahastamine, mille käigus kutsuti inimesi üles annetama raha ajalooliste nootide restaureerimistöö jaoks, ja mis osutus väga edukaks.
Laval’i Ülikooli raamatukogu Kanadas on avariiulitele paigutanud teemade kaupa tuhandeid CD-sid ning loonud selleks oma liigitamissüsteemi, mille tulemusena on raamatukogu CD-de kasutus tõusnud 58%. Florida Ülikooli esindaja rääkis aga, et muusikaalaseid e-raamatuid on raamatukogusse hangitud märkimisväärselt vähe, vaid 2% koguarvust, sest paraku on nende kasutus väga väike. Inspireeriv oli Rootsi Linnaraamatukogu esindaja ettekanne, mis tutvustas raamatukogu harukogu, mis mõeldud noortele vanuses 11-13. Selle asutajate missioon on tuua raamatukokku lugemisest ja raamatutest kõige kaugemale jääv vanusegrupp ning teadvustada neile, et raamatukogu on kohtumispaik, kus vaikselt lugemise kõrval saab teha ka kõike muud põnevat, nagu näiteks koos musitseerida, hääli miksida, arutleda loetu üle, aga ka muffineid küpsetada.
See konverents jääb meelde ka rohkete muusikaelamuste poolest, sest lisaks kahele tavapärasele kontserdile pakkusid korraldajad võimalust kuulata muusikat iga päev. Juba konverentsi avamispeol kõlas esmaettekandes Belgia helilooja Frank Agsteribbe komponeeritud õllekaanon – pühendatud konverentsikülalistele, kes seda ka rõõmsalt kaasa laulsid. Igapäevastel lõunapausidel toimusid konservatooriumis pooletunnised kontserdid, kus kohalikud muusikatudengid esitasid mitmekesist repertuaari belgia muusikast, nii vanemat kui ka päris uut. Kolmapäevane ekskursioon Brüsselisse pakkus huvitavaid külastusi Belgia Kuninglikku Raamatukokku, Kuninglikku Konservatooriumisse ja Muusikainstrumentide Muuseumi, kus oli parasjagu Adolphe Saxi 200 sünniaastapäevale pühendatud näitus. Samuti kuulasime loeng-kontserti Georg Philipp Telemanni ühe kantaadi käsikirjast, mis hiljuti konservatooriumi raamatukogus välja tulnud, ning tagasiteel saime nautida Mechelenis carillon’i ehk tornikellade muusikat.
Lisaks ettekannetele ja muusikale meenub lõunapausideks konservatooriumi ette sõitnud autolavka, kust sai osta ehtsaid belgia friikartuleid, või konverentsi ametlik õlu Seef, kohvipauside ajal pakutud vahvlijäätis, imemaitsvad belgia maasikad ning IAMLi logoga käsitööšokolaad. Tagantjärgi tundub see kõik nii vaimustavalt belglaslik. Tavapäraselt jõudis konverentsinädalal Antwerpenisse ka kuumalaine, kuid see ei seganud hilisõhtuseid ja varahommikusi jalutuskäike, et nautida kaunist vanalinna. Suur-suur tänu ja kummardus korraldajatele, eriti aga Janile Antwerpeni Konservatooriumist ning Johanile Brüsseli Konservatoorimist.
- Facebook Like
- Auf Facebook teilen
- Zum Verfassen von Kommentaren bitte Anmelden.
